Veini värvus sõltub peamiselt sellest, millist tüüpi viinamarjadest seda valmistatakse ja kuidas veinivalmistamise protsess käib. Veini värvuse määravad peamiselt järgmised faktorid:
Viinamarjade tüüp: Veinivalmistamiseks kasutatakse erinevaid viinamarjasorte, ja iga sort annab veini erineva värvuse. Näiteks punase veini valmistamiseks kasutatakse tavaliselt punaseid viinamarju nagu Cabernet Sauvignon, Merlot või Pinot Noir, mis annavad veini punase või rubiinipunase värvuse. Valge veini valmistamiseks kasutatakse aga valgeid viinamarju nagu Chardonnay, Sauvignon Blanc või Riesling, mis annavad veini kollase või roheka värvuse.
Viinamarjade kestad: Veini värvi mõjutab see kuidas viinamarjade kesti töödeldakse. Punase veini valmistamisel jäetakse tavaliselt viinamarjade kestad mõnda aega mahla sisse, mis annab veinile sügavama värvi. Valge veini valmistamisel eraldatakse aga kestad kohe pärast viinamarjade pressimist, mis annab veinile heledama värvuse.
Fermentatsiooniaeg ja -temperatuur: Veini värvus võib sõltuda ka sellest, kui kaua ja millistes tingimustes toimub veinimahla kääritamine. Pikem kääritamine koos viinamarjakooridega võib anda veini intensiivsema värvuse.
Vananemine: Veini värvus muutub sageli ajaga, eriti punasel veinil. Punase veini värvus võib ajapikku muutuda heledamaks või oksüdeerunumaks, sõltuvalt sellest, kui kaua vein on pudelis küpsenud. Noor valge vein on tavaliselt heleda kuni kahvatukollase värvusega, kuid vananedes muutub see sageli sügavamaks või merevaiguks. See värvimuutus on osa selle loomulikust vananemisprotsessist.
Need on mõned peamised tegurid, mis mõjutavad veini värvust. Veini värv on oluline osa selle maitseprofiilist ja välimusest ning võib anda vihjeid veini tüübi ja vanuse kohta.